Blogi

november 17, 2022

Kus ja kuidas valmivad kodumaised ja keskkonda säästvad moodulahjud?

Järgnev lugu ilmus 5. oktoobril 2022 Delfi.ee platvormil ja on lisatud siia muutmata kujul. 

Põlvamaalt Ahjalt leiab Eesti kontekstis ühe suurema ja silmapaistavama tehase, kus valmivad algusest lõpuni eheda käsitööna kohalikud moodulahjud. Põhjanaabrite kuulsatele ahjubrändidele ei jää nad alla ei kvaliteedilt ega disainilt.

Idee ise moodulahjusid tootma hakata tekkis Tartu mehel Marko Kuritsal üle kümne aasta tagasi, kui esialgu ilus plaan Soomest moodulahjusid Eestisse importida läks vett vedama. Soomlaste äraütlev vastus kootööpakkumisele tekitas algul küll trotsi, kuid sellest sündis idee luua enda ettevõtte ja tahtmine hoopis ise ahjusid tootma hakata.

Kurits meenutab, et ettevõtmist alustati 2006. aastal koos tolleaegse äripartneri Vambolaga, kellega üsna juhuslikult kokku saadi ja asja arutati. “Sellest kohtumisest hakkas pall veerema – koostati esimesed eksperimentaalvormid, tööpink, hangiti tööstuslik segumasin, korrastati ja kohandati tootmisruum, milleks oli kolhoosiaegne garaažiboks.” Põlvamaale Ahjale seati töökoda sisse seetõttu, et seal oli lihtne ettevõtmisega algust teha. Olemas olid sobivad ruumid ja ka esimesed töötajad olid pärit Ahjalt või selle lähiümbrusest.

Päris alguses oli põhiküsimuseks moodulite valmistamistehnoloogia ning sellega seonduv. Ettevõtte alugusajal toimis kõik kättejuhtuvatest vahenditest ja kättejuhtuvate vahenditega. Ka meeskond oli tol ajal väga väike ja sinna kuulus kõigest kolm inimest, kellest kaks tegelesid lisaks moodulite tootmisele ka müügitööga, materjalide hankimisega ning kõige muuga, et ettevõte omale “jalad alla” saaks. 

Konkurentsivõimeline kvaliteet

Mõttest esimese müügikõlbukiku ahjuni kulus kaks aastat ning ettevõtmise sisseseadmine ja tootearendus oli üpriski aegavõttev protsess. Tänaseks on aga Ahja moodulahju enda tootmishoones toodetud juba tuhandeid ahjusid ning kliendibaas ulatub üle terve Eesti. 16 aastat turul olnud ettevõtte põhitegevuseks on moodulahjude, -pliitide ja -soojamüüride tootmine, müük ja paigaldus. Juhatuse liikme Henri Jõgi sõnul on ettevõttel hetkel võimekust toota üle kümne erineva ahjumudeli, kahte erineva võimsusega soojamüüri ning pliiti. “Arendustöö pole seisma jäänud ning tulevikus lisandub uusi tooteid kindlasti meie nimekirja”

Ahjud meisterdatakse käsitööna Croval materjalist, mis on oma omaduste poolest ideaalne materjal ahjuehituseks. Sarnaseid ahjusid on ehitatud ka Soomes juba üle 70 aasta ning Põlvamaa metsade vahel valminud ahjud ei jää ei disainilt ega kvaliteedilt põhjanaabrite tuntud brändidele kuidagi alla. Ahjas tehtud moodulahi soojeneb juba kütmise käigus ning annab soojust välja ühtlaselt, meeldivalt ja pika aja jooksul.

Kindel valik igas olukorras

Praegune suhteliselt ebastabiilne olukord nii elektri- kui ka gaasiturul on pannud inimesed mõtlema saabuva talve peale. Paljud neist otsivad lahendust, et ka elektri või gaasi puudumisel majapidamine soe oleks ja moodulahi on siin üheks lahenduses.

Kuritsa sõnul on praeguses olukorras tellimusi mõnevõra rohkem kui eelnevatel perioodidel, kuid samas spekuleerib ta et siin ei saa eranditult ainult elektriturgu süüdistada, olgugi, et see on üks faktoritest. “Üldiselt on eestlane selline inimene, kes on ahikütte ja elava tulega üsna harjunud, seega on paljude jaoks ahiküte “must-have” ka näiteks vastvalminud hoonetes,” lisab ta.

Mida aga arvata Euroopas palju kõneainet tekitanud ideest ahjukütet tulevikus maksustama hakata ning mis roll on ahjuküttel rohepöörde kontekstis? Kas puit suudab energiaalikana uutele päikesepaneelidele ja tuuleparkidele üldse konkurentsi pakkuda?

Jõgi leiab, et keskkonnasaaste on tõsine argument, kuid tasub silmas pidada, et ahikütte ja saastamise vahele võrdusmärki siiski tõmmata ei saa. Täpselt nagu ei saa seda tõmmata ka päikesepaneelide, tuuleturbiinide ja roheenergia vahele. “Jah, lõpptarbijale on see tõesti keskkonnasõbralik ja soodne lahendus, kuid vaadates suuremat pilti, mis hõlmab endas nende seadmete tootmist ja mingil hetkel ka utiliseerimist, pole olukord enam nii roheline.”

Keskkonnasõbralikud lahendused

Jõgi selgitab, et ahikütte puhul oleneb keskkonda jõudev saaste kogus mitmest asjaolust – lõõristiku ja põlemiskambri ehitus, kütuse kvaliteet, kütmisrežiim ning isegi halgude suurus ja asetus küttekoldes on mõjutavateks teguriteks. “Kui need punktid on paigas, on puit meie hinnangul vägagi konkurentsivõimeline energiaallikas ning me ei pea rääkima ahiküttest eeskätt kui keskkonnasaaste allikast.”

Täna leiab ettevõtte tootevalikust ka näiteks eriti moodsa pilukoldega ECO ahju, mis on oma iseloomult väga keskonnasõbralik ja kuulub raskekaalu “võistluskategooriasse”. Pilukolle tagab selle, et põlemisprotsess on oluliselt puhtam, kõrgema temperatuuriga ja puidust saadav energia oluliselt suurem. Ühe küttekorraga (6-10 halgu) hoiab ahi sooja ka 24 tundi. Sellest tuleneb ka taolise koldetüübi oluliselt suurem kasutegur. Antud ahi valmis koostöös Eesti Maaülikooli katlalabori teadlastega, “Ecokolle” töötas välja OÜ Tuli ja Suits ja seda on katsetatud ka Keskkonnauuringute Keskuses.  Kurits ütleb, et iga päev töötatakse Ahjal siiski selle nimel, et moodulahjud oleksid võimalikult keskkonnasõbralikud ja korstnast väljuks vaid puhas õhk.

 

Artikli ilmumine on rahastatud Kagu-Eesti programmist.

 

Sarnased postitused

Ahju sissekütmisest (ka suvel)

Ahju sissekütmisest (ka suvel)

Ahju sissekütmisest (ka suvel)Jah, nii uskumatult, kui see kõlab, siis isegi 30 kraadise kuumusega tuleks ahju sisse...